Kui kallim on ka töökaaslane...

Inimesi, teadagi, saab alati jagada kahte rühma. Esiteks muidugi saab jagada nendeks, kellele meeldib inimesi kaheks jagada ja nendeks, kelle meelest on taoline tegevus tobe.

Lisaks kõigele muule kipuvad inimesed olema üsna vastandlikel seisukohtadel aga selleski  osas, mis puudutab oma kallima/elukaaslase/abikaasaga koos töötamist: on neid, kellele see tundub unelmate elu ja neid, kes ütlevad, et nad ei soovi midagi sellist ka vaenlasele. Esimesse gruppi kuuluvad arusaadavalt värskelt armunud, kes tahaks kogu aja kallimaga koos ollagi, ja teise kohe kindlasti need, kellel on sellise eluga kuri kogemus. Nali naljaks – igal juhul on tegemist päris suure väljakutsega.

Nii plussid kui miinused tulevad kallimaga koos töötamise puhul ühest asjast: töö-ja eraelu kokkusulamine, piiride ja rollide hägusus.

Plusside poolelt tähendab teineteisele töökaaslaseks olemine seda, et töötate koos oma suurima fänniga, sest kallimat mõistetakse paremini – kui ta räägib muredest tööl, siis osatakse siiralt kaasa elada ning ka innustada. Rõõm kaaslase edusammudest on ilma kahtluseta siiras rõõm, sest ta päriselt ka teab, millist pingutust, loovust või nutikust just see tööülesanne nõudis. Kallim võib olla ka ideaalne aktsepteeriv kaaslane, kellega koos tööalaseid suuri sihte seada ja unistada.

Suurim miinus on see, et kodused arusaamatused ja pinged tulevad hommikul tööle kaasa ning rahulikult töömeeleollu ümber lülituda on raskem. Kõigile pooltele tundub see sageli tõeliselt totter ja vaat, et piinlik, aga lahendamata tragikoomilised „jälle sa ei viinud prügikasti välja“ tüüpi tülikesed võivad koos töötavatel paaridel terveks tööpäevaks mällu ussitama jääda.

Kui peaksite tööl kallimaga eriarvamusele jääma, on seda pahatihti raske kogeda ja väljendada nii, et endal ja ümbritsevatel oleks mugav. Ja mis seal salata, kui kallim tundub maailma ägedaima inimesena, siis pole me kindlasti tema saavutuste ja seisukohtade hindamisel objektiivsed – sama väheobjektiivsed oleme ka siis, kui suhtes on keerulised ajad.

Vahel on ka väga raske leppida sellega, et võibolla teie karjäär ei kulge kaasaga samal kiirusel ning sellegagi, et isegi kui soovitakse kaaslasele parimat, ei ole mõistlik hakata teda tööl õpetama või lohutama.  

Teinekord võib kallimaga koos töötades tekkida ka ebamäärane näriv tunne, et kuigi on tore ühiselt edasi liikuda nii kodusel kui töörindel, siis midagi oleks nagu elust puudu, ehkki kõik tundub samas justkui hästi. Kvantiteet ei tähenda automaatselt ka kvaliteeti – rohke koos veedetud aeg ei pruugi olla tore aeg. Mida rohkem aega ollakse koos, seda rohkem on ju ka võimalikusi arusaamatuste tekkimisest (teadagi, paljud paarid tülitsevad just nädalavahetuseti või puhkuse ajal). Ja korraga võidakse ka avastada, et kogu aeg ollakse kallimaga ninapidi koos ja et kuna tema iga liigutust teatakse, polegi justkui midagi avastada ja et temaga on....igav.

Mida siis teha, et kallimaga koos töötamine hästi sujuks ja probleemide asemel oleks rohkem rõõmu?

  • Mõlemad peaksid võtma omaks arusaama, et sellises elus on omad väljakutsed ja et neist tuleb ausalt ja avatult rääkida.
  • Leppige kokku reeglid, millal räägite kodus tööasjadest ja millal kohe kindlasti mitte. Näiteks õhtusöögid võivad kuuluda ainult teile kahele või perele või hoopis hommikusöögid. Või miks mitte panna paika kindel kellaaeg – ei mingeid tööjutte peale kella seitset õhtul? Või: sellest hetkest, kui kõigil on koduriided seljas, oleme ka oma „peas“ kodus? Romantilised kohtinguõhtud või väljas käimised (kus ei räägita ei lastest ega tööasjadest) on koostöötamise korral lausa hädavajalikud.
  • Kas saate ausalt ja samas rahulikult rääkida sellest, mis on teie mured ja ootused? Näiteks võib üks pool olla häiritud, et teine kipub hoolitsevalt võtma nii kodus kui tööl tema suhtes nö vanema rolli – õpetab ja muretseb. Teine aga võibolla ootaks rohkem julgustamist ja huvi tundmist. Kas võib juhtuda, et kui üks saab tööl põnevamaid väljakutseid või lausa edutamist, hiilib suhtesse kadedus? Kas mõlemad tunnevad, et üksteist koheldakse nii tööl kui kodus austusega?
  • Rääkige läbi, kuidas saada hakkama võimalike keeruliste olukordadega. Kuidas teha kallimast kolleegile kriitikat? Kuidas käituda armukadeduse korral -  kui tundub, et kallim saab tööl kellegagi kahtlaselt hästi läbi? Või kui teievaheline suhe peaks lõppema, kas saate kolleegidena edasi koostööd teha?
  • ·Tasub endale otsa vaadata, et kas oma kallima tegemisi tööl hinnatakse samade kriteeriumide järgi kui teiste kolleegide omi? Ega ma ole liiga kriitiline – sest mulle tundub, et ta on tegelikult palju enamaks võimeline või hoopis võtan väga isiklikult, kui ta ei näiteks ei pinguta minu meelest piisavalt? Või on mul hoopis kalduvus hinnata teda pidevalt teistest võimekamaks, tublimaks – või lihtsalt leebemalt?
  • Armsamast töökaaslase aega ja tegemisi tööl peaks austama samamoodi kui teiste kolleegide omi. Ei saa eeldada, et ta on iga hetk valmis kallimaga midagi arutama ja paneb kõik oma pooleliolevad tegemised joonelt kõrvale.
  • Kuigi võib tunduda kuidagi loomulik tööl olles lõunapaus kahekesi veeta, siis mõistlik oleks suhelda ka teistega. Ärge ka eeldage, et mõlemale peavad meeldima tööl samad inimesed. Veel üldisem küsimus – kas kummalgi on üldse oma suhtlusringkond ja võrgustik? Sugulased, sõbrad, kolleegid, tuttavad?
  • Olge hooles, et te tööl olles teeksite ka ikka tööd ja oleksite asjalikud – olgu tunded kuitahes kuumad või tundub, et argiseid asju oleks ju nii hea siin-ja-praegu selgeks rääkida. Paarist kolleegide seltsis võib teistel olla omajagu keeruline olla niigi, aga üksteisega õrnuste vahetamine või keset koosolekut hõikamine „palun vasta Stuudiumis koolide rahuloluküsitlus ära“ võib teistele mõjutada häirivalt. Eriti hea kui annate töökaaslastele selgelt teada, et kui neid teie omavaheline suhtlus mingil moel häirib, siis võiks nad tulla ja öelda.
  • Kui kallimal on tööl mingi lahendamata probleem või konflikt, siis võiks püüda eemale hoida ja usaldada teda, et ta oskab sellega ise hakkama saada. Võiks oodata, et ta kas küsib abi või palub kaasamõtlemist. Maksimaalne, mida omalt poolt teha, on korra ise küsida, et kas on abi vaja, ei enamat.
  • Paaril võiks olla nii ühiseid kui eraldi hobisid ja ka nendega seotud eesmärke. Ühised hobid liidavad, eraldi hobid annavad võimaluse kummagi poole individuaalsust ja „mina“ tunnet hoida.
  • Mõelge koos välja, kuidas vastastikku tagada parimat töökeskkonda, olgu siis kodust väljas tööl käies või kodukontoris töötades. Üks võib tahta vaikust, teine valju muusikat. Üks tahab rohkem sirutuspause, teine töötaks meeleldi päev otsa järjest. Kodus töötamiseks on kindlasti kasulik, kui proovite leida natukestki eraldatust.

Kui töökaaslasega suhte loomisel või kallimaga samasse kohta tööle asudes on juba probleeme ette aimata, siis kindlasti ei maksa oodata, et ehk need jäävad tulemata või lahenevad ise ära. Esmalt tuleks proovida ühiselt aru pidada, mida saaks ette võtta ja kui mõistus on otsas, siis tuleks otsida välist abi.

Eelmine
Sõprus on tähtis!
Järgmine
Kuidas on teie paarisuhtes lood emotsionaalse töö jaotusega?

Vastused puuduvad

Email again: